top of page

Mis on üksildus?

Ma ei ole kunagi olnud keegi, kes üksinda igavleks ega oskaks endaga midagi peale hakata. Terve elu olen armastanud üksi olemist ning olles kolmelapselise pere vanim, on see aeg kulla hinnaga. Ma unistasin pikalt üksi elamisest, kuid majanduslikel (või romantilistel) põhjustel ei juhtunud see enne 25. eluaastat ning jäi ka siis küllaltki üürikeseks. Nüüd olen lõpuks kaks ja pool aastat elanud omapäi ning suure osa sellest ajast olnud ka vallaline. Kuid alles selle aasta kevadel, kui veetsin läbipõlemisega 8 nädalat haiguslehel, eemal töökeskkonnast, sain tunda tõelist üksildusetunnet. Ma tean, mida tähendab tunda end üksildasena suhtes või seltskonnas, kuid üksi kodus? Täiesti uus tundmus. Mis pani mind mõtisklema - kust tuleb ja millest sõltub üksildus?


Kuidas sa suhestud maailmaga ehk introverdid, ekstraverdid, ambiverdid


Kuulasin kevadel oma lemmikpodcasti episoodi Life Uncut: is your name wi-fi cause I'm feeling a connection - Talking connection and compatibility, kus dr Ali Walker selgitas oma teooriat inimsuhetest ja -tüüpidest. Introvertsus ja ekstravertsus on väga lihtsustatud viis jagada inimesed kaheks, Ali on jaotanud suhtlemisvajaduse veidi teistsugustesse kategooriatesse, milleks on

  1. Sagedus (frequency) ehk kui palju, ja

  2. Intensiivsus (intesity) ehk kuidas

Selle loogika põhjal on introverdid madala-sagedusega suhtlejad ehk nad tunnevad end iseendana kõige enam üksi või (kodu)loomade seltsis olles ning ekstraverdid, kes tunnevad end mugavalt inimestest ümbritsetuna, on seega kõrge-sagedusega suhtlejad. Ambiverdid jäävad sinna kahe vahele. Intensiivsus määrab aga millisel moel meile meeldib inimestega aega veeta. Kõrge intensiivsusega suhtlejad suhestuvad inimestega vesteldes, nad räägivad kiiresti ja žestikuleerides, on emotsionaalsed ja empaatilised. Seda tüüpi inimene on nagu avatud raamat ning esimesel kohtumisel tead sa tõenäoliselt juba poolt tema elulugu. Madala intensiivsusega inimesed vastupidiselt aga peavad toredaks seltskondlikuks tegevuseks kinoskäiku, jalgrattasõitu või kaardimängu, kus igaüks istub oma mõtetest ning erilist vestlust ei toimu. Nad avanevad väga aegamööda, eelistades mitte puudutada isiklikke teemasid. Ja jällegi - paljud inimesed jäävad selle skaala keskele.


Kuidas see kõik üksildusega seotud on? Usun, et igaüks, kes eelnevat lõiku luges, suutis end kiirelt sellele skaalale paigutada, ning tundis kirjeldustes ära mitmeid inimesi oma elus. Täpselt sama oli minuga. Kuulates seda episoodi, avanes mulle enda kohta mingi täiesti uues dimensioon. Ma olen küllaltki kõrge intensiivsusega suhtleja - emotsionaalne, vehin palju kätega, tunnen enda ja teiste tundeid väga tugevalt ning olen üsna läbipaistev, mis on ka selle blogi sündimise eelduseks - ma ei tunne erilist häbi isiklikest teemadest rääkimisel ning mind huvitab vaadata teiste inimeste hinge. AGA! Ma olen pigem madala-keskmise sageduse vajadusega. Ehk siis minule sobilik töö eeldab väikses koguses intensiivset suhtlust, mistõttu ei saanud ma kunagi aru, miks mul nii väike töövõime on. Ma suudan vastu võtta kas 4-5 inimest päevas, andes igale neist palju energiat, või 8 inimest, kellega töötan pealiskaudselt ja keskpäraselt = tunnen end halva spetsialistina ja põlen läbi.


Kolme tüüpi üksildus

Ma ei tea paremat definitsiooni kui "üksildus on erinevus selle vahel, mida sa hetkel koged ning ma sa sooviksid kogeda." Samas podcastis, mida enne mainisin, toodi välja kolm valdkonda, milles võime tunda puudust lähedusest:


A. paarisuhte üksildus

B. lähisuhete üksildus - kui sul ei ole kindlat sõprusgruppi või nad elavad kaugel

C. kollektiivne üksildus - kui sa ei tunne, et oled osa millestki suuremast, on see siis

töökollektiiv või vabatahtlik ühendus, mis annab sulle ühiskonnas väärtuse

Näiteks lapsehoolduspuhkusel võid 24/7 oma lapsega koos olla, võib-olla on sul abiks ka mees, ema või lapsehoidja, kuid samal ajal oled oma sõpradest ajutiselt eemale jäänud ega tegele tööalase eneseteostusega, mis võib väljenduda seletamatu üksindustundena. Samas võib ennast tunda väga rahulolevana üksi elades, kui muud eluvaldkonnad täidavad tassi piisavalt ning sul on lähedane ja sageli läviv sõprusgrupp; teisalt võid elada koos elukaaslasega, kes istub teises diivani otsas telefonis ning tunda end kõige üksikuma inimesena maailmas.


...ning siit koorus mulle lõpuks vastus minu üksildustundele - ma olin harjunud paarisuhte üksildusega, kui minu töö hõlmas väga intensiivset suhtlemist nii kolleegide kui patsientidega ning koju jõudes ma ei tahtnudki muud, kui üksi olla. Kuid haiguslehel olles oli järsku kogu minu maailm pea peal ning ma olingi KOGU AEG üksi. Mul oli kogu üksilduse A-B-C täislaks, sest ka sõbrad olid ju nädala sees tööl-trennides-koolis ning ma olin kaotanud järsku oma rolli ühiskonnas, mille täitmisel ma olin küll läbipõlenud, kuid mille abil tundsin end millegi olulise osana.


Ka nüüd, septembrist on üksildus tagasi hiilinud, sest töötan uutes töökollektiivides ega tunne veel inimesi, ei ole nendega isiklikke sidemeid jõudnud luua. Kui ma siis kuu aega tagasi sattusin vaatama Netflixi sarja saja-aastaseks elanute saladustest ja läbivaks mustriks nende eludes oli kogukondlik tunnetus, vajusin kohe eriti norgu. No mis mõttes - teed küll sporti ja käid taliujumas ja mediteerid, aga siis sured üksinduse tõttu südameveresoonkonna haigustesse või? No ei! Minu õnneks on mul "kus näed probleemi, leia lahendus" tüüpi aju ning üsna pea sündis mõte Vaimse Tervise Kolmapäevade korraldamiseks - luua koht, kus on võimalik tunda end millegi osana, kui mõni tass praegusel perioodil liiga tühjana seisab.


Nii toimuvadki esimesed ühisõhtud 11. ja 25. oktoobril kl 18:30, novembris 8. ja 29.11, mil ootan enda juurde Kalamajja kuni 8t inimest. Õhtud on orienteeruvalt 1-1,5 tundi pikad, sisu sõltub osalejate arvust ning kujuneb vastavalt kohaletulnute vajadustele - räägime, kuulame, arutleme, tunnetame, kes tahab pikutab terve aja ja kuulab teisi, teeme lihtsamaid harjutusi ja kuulame mõne juhendatud meditatsiooni. Kõik selleks, et tunda end lahkudes paremini (ja elada kauem :) ).


Kui sa soovid mõnel kolmapäeval osaleda, anna mulle endast märku Facebooki või Instagrami sõnumites. Osalustasu on 5€, tagatud on tee ja hubane olemine.



FysioDoula


Comments


bottom of page