...ehk millega tegelen mina
Pregnancy care, postpartum care, community
Doulanduse nagu iga teise erialaga käivad kaasas teatavad stereotüübid. Kes üldse douladest (ehk pere- ja sünnitoetajatest) midagi kuulnud on, kipuvad arvama, et doulad on seotud ainult sünnitusega. Olen kuulnud ka huvitavaid eelarvamusi, et tegemist on kellegi kogemusnõustaja laadsega, kellel endal on ilmtingimata 4-5 last ning kes nurgas viirukisuitsus luuletusi loeb. Tõesti, on ka selliseid sünnitoetajad, kuid tegelikult on doulade profiilid väga mitmekülgsed. Kõiki tegevusvaldkondi ma üles loetlema ei hakka, kuid sooviksin natuke lahti harutada, millist doulanduse nägu esindan.
Rasedusaegne toetus
Rasedusaegse toetuse jagaksin tegelikult eraldi naise ja pere toetuseks. Naise jaoks saab doula olla erapooletu tugi, kui emotsioonid tõusevad üle pea - kellega jagada hirme ja mõtteid, mida võibolla kellelegi teisele ei julge väljendada. Samas ka rõõme, verstaposte, uusi avastusi. Kelle poole pöörduda kahtlusega, kas on põhjust muretsemiseks. Doulaga saab läbi arutada sünnituse etapid, mõni naine soovib koostada ka plaani, et sünnituse ajal oleks kõigil ühine arusaam sünnitaja soovidest. Doulaga võib läbi proovida sünnitusasendeid, õpetada partnerile massaaži/lõdvestusvõtteid, näidata ette valutustamise punkte.
Sünnitusjärgne toetus
Me elame väga huvitaval ajal, kus kogukonnad on muutunud üsna väikseks ja perekeskseks ning sidemed teiste põlvkondade või lähimate sugulastega on kas väljaveninud, katkendlikud või puuduvad üldse. Doula on nagu kaasaegne küla (kuigi tegemist ei ole uue ametiga), kes saab aidata värske pere elu veidi lihtsustada. Sünnitusjärgset tuge tuleks planeerida juba raseduse ajal, kuigi uue beebiga kohanemisel võivad emal ja ka teistel pereliikmetel ilmneda vajadused, mida enne ei osatud ette näha. Võib-olla tunnevad pere vanemad lapsed ennast kõrvalejäetuna või armukadedana, mees kasutu ja saamatuna ning ema avastab, et päevas rohkem kui ühe võileiva söömiseni ei jõuagi, rääkimata siis perele kolm korda päevas vaaritamisest.
Mulle väga meeldib põhimõte, et kui pereliikmete vajadused põrkuvad, on lahenduseks kaks varianti - kõiki rahuldav kompromiss või outsource'imine ehk hankida abiväge väljastpoolt. Selleks võib olla mõni teenus - nt tellida toit/toidukorrad ette - või inimene - lapsehoidja, koristaja, imetamisnõustaja, doula. Kõike ei pea suutma, oskama ega ka tahtma ise teha ning lisaabi küsimine ei ole nõrkus, vaid tarkus. Miks mitte paluda endale appi puhanud ja neutraalne tugi, kes saab aidata nii toidutegemise, koerajalutamise, imetamisnõustamise, beebi kussutamise, vaimse ja füüsilise tervise nõustamise, massaaži kui palju muuga. Esimest korda emaks saanud naisel võib esimestel päevadel, eriti kui partner tööle naaseb, olla veidi hirmutav järsku beebiga üksi jääda ning ka siis saab doula oma kohaloluga pakkuda turvatunnet ja kinnitada, et ema oskab suurepäraselt oma uue ilmakodaniku vajadusi lugeda ja neile vastata.
Seega ära tunne häbi, kui vajad abi mõne spetsiifilise valdkonnaga, sest doula pakutav tugi saab olla väga mitmekülge. Kui ema baasvajadused on rahuldatud, saab ta olla ka parem ema ja naine.
FysioDoula
Comments